“Anna endast 100%!”
“Alati saab paremini.”
“Töötan selle kallal kuni kõik on veatu.”
Kas kõlab tuttavalt? Ehk oled isegi sarnaseid lauseid kunagi kasutanud või siis kuulnud kedagi teist neid kasutamas. Antud lausete peamine eesmärk võib ju olla edasipüüdlik soov iseend või teist motiveerida edasi arenema, küll aga on perfektsionism pigem nagu hunt lambanahas – pealtnäha ohutu, kuid tegelikkuses salakaval ning paheline.
Mis iseloomustab perfektsionismi?
Eesti keele seletav sõnaraamat kirjeldab perfektsionismi kui täiuslikkuse taotlust ja kõiges parima poole püüdlemist. Erinevad uurijad peavad perfektsionismi keskseks omaduseks iseendale kõrgete ootuste seadmist. Seejuures on perfektsionistile omane nende kõrgete ootuste üleliigne järgimine, vaatamata kahjulikele tagajärgedele. Perfektsionism võib olla suunatud peale iseenda ka ümbritsevatele inimestele. Heaks näiteks siinkohal on lapsevanem, kes pahandab lapsega, kui too saab koolitüki eest nelja mitte viie.
Eksimisel ja vigade tegemisel on õppimise protsessis äärmiselt tähtis roll mängida. Perfektsionisti jaoks on vigade tegemine aga võrduv läbikukkumisega. Sisemine uskumus, et eksimine on fataalne ning sellega kaasneb kaaslaste austuse kaotus, tekitab omakorda stressi ja ärevust. Stressirohkes olukorras on aga seda raskem häid tulemusi saavutada. Seega võib tubli õppur valmistuda eksamiks täie pühendumusega, kuid olulises eksamisituatsioonis avastada ühtäkki, et mitte miski õpitust ei meenu. Seeläbi kinnistub veelgi uskumus endast kui ebaõnnestujast. Vähem ekstreemsemal juhul võib eksamis ette tulla mõni küsimus, millele vastamisega jänni jäetakse. Ideaali taotleva õpilase jaoks ei pruugi siinkohal aga vahet olla, kas eksam kukutakse täiesti läbi või saadakse paremuse järjekorras teine tulemus või hinne. Kui eesmärgiks on 100%, ei tule miski vähem kõne alla.
Hirm igasuguse eksimise ees on seega seotud endale kõrgete ja ebarealistlike ootuste seadmisega. Seejuures väärtustatakse iseennast antud kõrgetest ootustest lähtuvalt. Nt: sain ülemuselt oma esitluse kohta negatiivset tagasisidet = olen rumal, võtsin jõulude jooksul paar kilo juurde = olen inetu ja/või paks, unustasin kohtumise ära = olen lohakas jne. Kõik me tahame olla armastatud ja aktsepteeritud, kuuluda gruppi. Perfektsionistliku inimese sisemine uskumus on, et ta on väärt armastust vaid siis, kui ta on piisavalt ilus, tark, kuulus, rikas, edukas… Seades lati liiga kõrgele, on ebaõnnestumine aga paratamatu. Niisiis ei pruugi perfektsionist ealeski päriselt tunda, et ta on piisav ning seega armastust väärt.
Võimalused perfektsionismi vähendamiseks
Kuidas saab muusikateraapia olla abiks perfektsionismi vähendamisel? Esmalt võib kasu tuua vestlus, milles vaadeldakse perfektsionismi nii positiivsest kui negatiivsest küljest. Eesmärgiks on tõsta teadlikkust perfektsionismi ohtudest ning teha vahet hea tulemuse ja perfektse tulemuse poole püüdlemisel.
Perfektsionismi vähendamisel on tähtis muuta suhtumist ebaõnnestumistesse aktsepteerivamaks. Muusikateraapia tehnikatest on siinkohal potentsiaali näiteks improvisatsiooni kasutamisel. Improvisatsioon aitab julgustada klienti riske võtma ning arendab seeläbi tema loovust ja spontaansust. Saades turvalises teraapiakeskkonnas kogemuse, et eksimine on lubatud, aitab perfektsionistil ümber lükata olemasolevat negatiivset uskumust vigade tegemise osas.
Kuna perfektsionismiga käib sageli kaasas tugev enesekriitika, on mitmed uurijad näinud kasutegurit enesekaastunde arendamises. Iseenda suunas heatahtlikkuse ja hoolivuse näitamine võib perfektsionistlikule kliendile esialgu keeruliseks osutuda, minnes vastuollu tema negatiivse mina-pildiga iseendast. Muusikateraapias saab enesekaastundlikkust arendada mitmete tehnikate abil. Näiteks võib üheskoos kliendiga luua enesesõbralikku laulu, improviseerida pillidel antud teemal või pakkuda võimalust muusikas lõdvestuda. Lõdvestumine aitab kaasa ka paremale stressiga toimetulekule.
Seega, tehkem vigu, olles seejuures enda suhtes sõbralikud ning ega need head tulemusedki tulemata jää.
